Blogi

Kaamera manuaalrežiimide kasutamine (28.02.2009)

 

Käsitsi seadistamist ei tasu aga peljata - aitab see teil ju kaamera üle täielikku kontrolli saada. Kui olete proovinud kasutada või kasutate säriaja- või avaprioriteedirežiimi, oletegi poole teest juba läbi käinud.

Mis on manuaalrežiim?

M-režiim on ainus, mis annab pildistamisel kogu kontrolli kaameraga tehtava pildi üle teie enda käsutusse. Erinevalt avaprioriteedist, mille korral kaamera reguleerib säriaega vastavalt teie valitud avale, või säriajaprioriteedist, mille korral kaamera muudab automaatselt ava, peate käsitsirežiimis nii ava kui ka säriaja ise valima. Sel viisil saate täpselt määrata, kui palju valgust kaamera sensorini jõuab. Just selle kombinatsiooni õige valimine eristab hästi säritatud fotot sellest, mille puhul aitab üksnes kustutusnupp.

Näpunäited M-režiimis pildistamiseks

Kaamera käsitsirežiimi eeliste täielikuks ärakasutamiseks ja võimalikult kvaliteetsete piltide saamiseks tasub arvesse võtta järgmisi elementaarseid, kuid olulisi nõuandeid, mis muudavad pildistamise pisut lihtsamaks.

Histogrammid
Säri jälgimiseks hoidke silma peal kaamera LCD-ekraanil kuvataval histogrammil; see aitab vältida ka tumedate ja heledate alade ala- või ülevalgustamist.
ISO ehk valgustundlikkus
Selle sätte abil saate valida kasutatava valgustundlikkuse. Valgustundlikkuse muutmisel peate vastavalt korrigeerima ka valitud säriaega või ava.
Ava
Ehkki ava tuleb muuta, pöörake tähelepanu sellele, et muudatused ei põhjustaks soovitud teravussügavuse muutmist.
Muutuvad valgusolud
Pärast esialgsete sätete kindlaksmääramist jälgige, ega ilm või valgustingimused ole muutunud. Valgusolud võivad mõne minutiga üllatavalt palju muutuda.
Pika säriaja korral kasutage statiivi
Kui valitud säriaeg on nii pikk, et kaamerat pole võimalik kogu selle aja jooksul kindlalt käes hoida, võtke kaamera liikumise vältimiseks või ka lihtsalt kindluse mõttes appi statiiv.

Lühiülevaade mõõtmisest

Soovitud säri saamiseks tuleb kindlasti mõelda ka sellele, millist mõõtmisviisi kasutada. Mõõtmise käigus hinnatakse ala, mille poole olete kaamera suunanud, ja mõõdetakse üldine valgustase. Peegelkaameratel on kolm mõõtmisviisi:

Maatriks - maatriksmõõtmist tasub kasutada juhul, kui soovite, et kaamera analüüsiks terve kaadri alasid võrdselt.

Kaalutud keskmine - eelmisega sarnane, kuid analüüsimisel arvestatakse stseeni keskosa ülejäänust suurema kaaluga.

Punktmõõtmine - selle käigus mõõdab kaamera ühte konkreetset ala stseenist. Punktmõõtmine on äärmiselt kasulik juhul, kui soovite säri mõõta eredas valguses või varjus asuvast piirkonnast või alast, mis valgustingimustelt erineb märgatavalt ülejäänud stseenist.

Punktmõõtmine on ülejäänud kahest sättest märksa loomingulisem. Punktmõõtmise kasutamisel võite näiteks mõnda kindlat kohta suumides suurendada, säri mõõta, seejärel suumi tagasi tõmmata ja kasutada saadud mõõtmistulemust pildistamisel.  Väiksema suumi korral võib mõõtmistulemus olla täiesti teistsugune. Ärge pöörake sellele tähelepanu! Teie kaamera on lihtsalt võtnud nüüd arvesse avarama kaadriala, kuid teie peaksite siiski kasutama algset mõõtmistulemust.

Käsitsirežiim aitab loovamalt läheneda

Üks käsitsirežiimi peamisi eeliseid on lõpmatu loomevabadus. Ärge unustage, et te võite oma pilte täpselt nii palju ala- või ülesäritada, kui ise soovite! Näiteks võite kaadri ülevalgustada, kaotades pildistatavalt objektilt kõik detailid ja tuues just objekti enda eredalt esile, või alavalgustada, et heledamate alade detailid paremini välja tuua ning varjus alad dramaatilisemaks muuta. Eriti hästi toimib see juhul, kui soovite pildile rohkem sügavust anda.

Loomingulisus võib aga vahel viia äärmusteni ja mõnikord annab see päris jubeda tulemuse. Kaadri liigsel alavalgustamisel võib pildile jääda palju müra. Kui aga lasete kaamerasse liiga palju valgust, võib tulemuseks olla niivõrd pleekinud pilt, kust on raske üldse midagi ära tunda. Olge enesekriitilised, kuid konstruktiivselt!

Tekst: fotograaf Ardo Holts


 
 
 

<< Tagasi